80 AASTAT 1944. a. SUURPÕGENEMISEST

“PISARATE PAAT”, TALLINN


Tammsaare park,21-22. September 2024


Tänavu möödub 80 aastat 1944. aasta hilissuvest ja sügisest, mil sissetungiva Nõukogude armee eest põgenes Eestist umbes 80 000 inimest, kellest paljud ei jõudnud kunagi sihtkohta. Kuna valdav osa põgenejatest lahkus Eestist meritsi, nimetatakse seda lahkumislainet ka paadipõgenemiseks.


VAATA FOTOGALERIID


SUURPÕGENEMISE MÄLESTUSMÄRK PÄRNUS

21. September, 15:00 - 16:30

"Suurpõgenemise 1944 mälestusmärgi avamine"

PÄRNU, Kesklinna silla kõrval, jõe kaldal, Lai 2


Vaata lisa



EESTI MÄLU INSTITUUDI ANDMEBAAS

Eestist pages teise maailmasõja ajal kokku 70 000 kuni 80 000 inimest. Eesti Mälu Instituudi kodulehe kaudu leitavas andmebaasis on praeguseks umbes 65 000 inimese andmed, kelle puhul on tuvastatud nende varasem elukoht Eestis.

Vaata Lisa
​​Seni kogutud andmetega saab tutvuda siin


Teise maailmasõja traagiliste saatuste mälestamiseks tuleb Tallinna Kaarli kirikus (21.9. kl 19.00) – ettekandmisele Raimo Kangro “Missa süütult hukkunud eestlastele, op.40.”. Missa on pühendatud põgenikele ja kannatanutele, kelle elud, pered ja kogukonnad lahutati ja segi paisati. Kontserdid on tasuta, nende toimumist toetab Välisministeerium. Leelo Tungal, helilooja lesk, on kirjutanud: “Raimo Kangro “Missa süütult hukkunud eestlastele” on kirjutatud 1989. aastal – meie rahva jaoks haruldasel ajal, mil (juba ja veel) oldi ühel meelel: peamine on vabadus! Ilusatele iseseisvusideaalidele andis sügavust teadmine, et enne meid on olnud sadu ja tuhandeid eestlasi, kes hukkusid vangilaagrites, süüdistatuna isamaa-armastuses. Niisama palju oli neid, kes langesid sundkorras võõrarmeedesse värvatuna, kusjuures kord nimetati “õigeks” pooleks Nõukogude, kord Saksa sõjaväge. Tegelikult asus nii Arhangelski tööpataljonis surnuks näljutatud kui Hitleri armee ridades tapetud eestlaste “õige pool” siin, Läänemere ääres".

KUHU PÕGENETI:

Põgenike saabumise haripunktiks kujunes 15.–30. September 1944, sest rinne lähenes Eestile ning muutus massiliseks vastavalt rinde liikumisele Eesti territooriumil.

Mälestustes, meedias, kuid ka erialases kirjanduses on levinud arvamus, et sõjakeerises sattus Eestist Läände eelkõige eliit. Läände jõudnud eestlaste seas leidus esindajaid kõikidest sotsiaalsetest kihtidest, nii haritlaskonnast, poliitilisest eliidist, intelligentsist kui ka külaeliidist, kuid kuna intelligentsi või haritlaskonna Läände põgenemisest on tõenäoliselt rohkem räägitud, siis on jäänud mulje, et just nemad olid 1944. aastal peamiseks lahkujateks. Põgenejad olid pärit peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestist ning saartelt, vähesemal määral ka mujalt Eestist üle mere Soome ja Rootsi, Kesk- ja Lõuna-Eesti elanikkond alustas oma sõiduvahenditega mööda maad teekonda Saksamaa poole. Paljud septembri viimastel päevadel Saksamaa suunal teel olnud eestlastest ei jõudnud kuigi kaugele. Nad repatrieeriti ehk neile järele jõudnud punaarmee lased sundisid nad Lätist, Leedust ja Poolast kodumaale tagasi minema.

1944. aasta augustis-septembris ja oktoobri esimestel päevadel toimunud põgenemise puhul on oluline märkida, et see, kes ikkagi laevale sai ja millisele laevale sai, sõltus väga mitmetest asjadest ning kokkuvõttes oli see paljude juhuste kokkulangevus. Rootsi või Soome suunduvale paadile saamisel võis saada määravaks põgeniku staatus ühiskonnas, varaline seis ja teekonnale võetud asjade väärtus.

Installatsioon „SUUR PÕGENEMINE- PISARATE PAAT“

1944. a PAADIPÕGENIKE MÄLESTUSEKS

1944. a lahkunud paadipõgenike mälestusinstallatsiooniks on üksik purjekas, mis on teel kas Soome, Rootsi või Saksamaale. Seekord on väiksel purjekal heisatud „Pisarate puri“, mida illustreerib Edward von Lõnguse illustratsioon, mis on valminud Eesti Riigiarhiivi materjalide põhjal. Nagu ikka, on purjekas täitunud „pisaratega“.

Installatsioonis kasutatud purjekas on illustratiivse tähendusega. Kõik materjalid on ringlussevõetud või korduvkasutatavad.

FOTOGALERII


VAATA LISAKS
1944. aasta suur põgenemine ja eliidi lahkumine Eestist
1944. a suur põgenemine läände
Suur põgenemine (Wikipedia)​

Algne idee: MTÜ Inimõiguste Instituut /Aet Kukk
Purjekas: Viimsi Rannarahvamuuseum
Purje kavand: Edward von Lõngus

Vaata ka eelmiste aastate mälestuspäevi:

2023 | 2022 | 2021 | 2020