80 AASTAT 1944. a. SUURPÕGENEMISEST
“PISARATE PAAT”
Tammsaare park, 21-22. September 2024
TALLINN
Tänavu möödub 80 aastat 1944. aasta hilissuvest ja sügisest, mil sissetungiva
Nõukogude armee eest põgenes Eestist umbes 80 000 inimest, kellest paljud ei
jõudnud kunagi sihtkohta. Kuna valdav osa põgenejatest lahkus Eestist meritsi,
nimetatakse seda lahkumislainet ka paadipõgenemiseks.
FOTOGALERII
NOORTE VABAMU
Tänavu möödub 80 aastat 1944. aasta hilissuvest ja sügisest, mil sissetungiva Nõukogude armee eest põgenes Eestist umbes 80 000 inimest, kellest paljud ei jõudnud kunagi sihtkohta. Kuna valdav osa põgenejatest lahkus Eestist meritsi, nimetatakse seda lahkumislainet ka paadipõgenemiseks. Vabamu ja paljud teised mäluasutused ning kodanikualgatused üle Eesti peavad seda ränka perioodi Eesti ajaloos meeles erinevate üritustega.
20. septembril, kell 12 toimub Pärnu muuseumis NoVa arutelusari “Põlvkondade kohtumine”.
SUURPÕGENEMISE MÄLESTUSMÄRK PÄRNUS
21. September, 15:00 - 16:30
"Suurpõgenemise 1944 mälestusmärgi avamine"
PÄRNU, Kesklinna silla kõrval, jõe kaldal, Lai 2
Vaata lisa
EESTI MÄLU INSTITUUDI ANDMEBAAS
Eestist pages teise maailmasõja ajal kokku 70 000 kuni 80 000
inimest. Eesti Mälu Instituudi kodulehe kaudu leitavas andmebaasis
on praeguseks umbes 65 000 inimese andmed, kelle puhul on
tuvastatud nende varasem elukoht Eestis.
Vaata Lisa
Seni kogutud andmetega saab tutvuda siin
Teise maailmasõja traagiliste saatuste mälestamiseks tuleb Tallinna Kaarli kirikus (21.9. kl 19.00) – ettekandmisele Raimo Kangro “Missa süütult hukkunud eestlastele, op.40.”. Missa on pühendatud põgenikele ja kannatanutele, kelle elud, pered ja kogukonnad lahutati ja segi paisati. Kontserdid on tasuta, nende toimumist toetab Välisministeerium. Leelo Tungal, helilooja lesk, on kirjutanud: “Raimo Kangro “Missa süütult hukkunud eestlastele” on kirjutatud 1989. aastal – meie rahva jaoks haruldasel ajal, mil (juba ja veel) oldi ühel meelel: peamine on vabadus! Ilusatele iseseisvusideaalidele andis sügavust teadmine, et enne meid on olnud sadu ja tuhandeid eestlasi, kes hukkusid vangilaagrites, süüdistatuna isamaa-armastuses. Niisama palju oli neid, kes langesid sundkorras võõrarmeedesse värvatuna, kusjuures kord nimetati “õigeks” pooleks Nõukogude, kord Saksa sõjaväge. Tegelikult asus nii Arhangelski tööpataljonis surnuks näljutatud kui Hitleri armee ridades tapetud eestlaste “õige pool” siin, Läänemere ääres".
KUHU PÕGENETI:
Põgenike saabumise haripunktiks kujunes 15.–30. September 1944, sest rinne lähenes Eestile ning muutus massiliseks vastavalt rinde liikumisele Eesti territooriumil.
Mälestustes, meedias, kuid ka erialases kirjanduses on levinud arvamus, et sõjakeerises sattus Eestist Läände eelkõige eliit. Läände jõudnud eestlaste seas leidus esindajaid kõikidest sotsiaalsetest kihtidest, nii haritlaskonnast, poliitilisest eliidist, intelligentsist kui ka külaeliidist, kuid kuna intelligentsi või haritlaskonna Läände põgenemisest on tõenäoliselt rohkem räägitud, siis on jäänud mulje, et just nemad olid 1944. aastal peamiseks lahkujateks.
Põgenejad olid pärit peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestist ning saartelt, vähesemal määral ka mujalt Eestist üle mere Soome ja Rootsi, Kesk- ja Lõuna-Eesti elanikkond alustas oma sõiduvahenditega mööda maad teekonda Saksamaa poole. Paljud septembri viimastel päevadel Saksamaa suunal teel olnud eestlastest ei jõudnud kuigi kaugele. Nad repatrieeriti ehk neile järele jõudnud punaarmee lased sundisid nad Lätist, Leedust ja Poolast kodumaale tagasi minema.
1944. aasta augustis-septembris ja oktoobri esimestel päevadel toimunud põgenemise puhul on oluline märkida, et see, kes ikkagi laevale sai ja millisele laevale sai, sõltus väga mitmetest asjadest ning kokkuvõttes oli see paljude juhuste kokkulangevus. Rootsi või Soome suunduvale paadile saamisel võis saada määravaks põgeniku staatus ühiskonnas, varaline seis ja teekonnale võetud asjade väärtus.
Installatsioon „SUUR PÕGENEMINE- PISARATE PAAT“
1944. a PAADIPÕGENIKE MÄLESTUSEKS
1944. a lahkunud paadipõgenike mälestusinstallatsiooniks on üksik purjekas, mis on teel kas Soome, Rootsi või Saksamaale. Seekord on väiksel purjekal heisatud „Pisarate puri“, mida illustreerib Edward von Lõnguse illustratsioon, mis on valminud Eesti Riigiarhiivi materjalide põhjal. Nagu ikka, on purjekas täitunud „pisaratega“.
Installatsioonis kasutatud purjekas on illustratiivse tähendusega.
Kõik materjalid on ringlussevõetud või korduvkasutatavad.
FOTOGALERII
VAATA LISAKS
1944. aasta suur põgenemine ja eliidi lahkumine Eestist
1944. a suur põgenemine läände
Suur põgenemine (Wikipedia)
Algne idee: MTÜ Inimõiguste Instituut /Aet Kukk
Purjekas: Viimsi Rannarahvamuuseum
Purje kavand: Edward von Lõngus
Vaata
"Tuleme varsti koju"
Mida tähendab lapsele see, kui ta peab kodust lahkuma, sest kodumaa on sõtta kistud ja perekond hädaohus? Mis tunne on jätta maha kõik lähedased ja kõik omane? Lugu Eesti lastest, kes põgenesid 1944. aastal Eestist. Põgenikelaagris elanud ja laias maailmas laiali pillutud eestlased meenutavad oma minevikku, uue eluga kohanemist, kokkuhoidmist, raskustega toime tulekut. Nad suutsid säilitada rahvustunde ja optimismi ning rajada endale uue elu.Vaata siit
Ülemere meenutusi
1944.a. põgenemine. Kodumaalt lahkumise erinevaid teid ja ohte meenutavad Arvo Horm, Heinrich Mark, Johannes Mihkelson.Saatejuht on Mati Talvik. Intervjuud salvestati 16.10. - 03.11.1989.a. Rootsi Kuningriigis
Vaata siit
Noorte vastupanu
Koolipoiste ja -tüdrukute põrandaaluseid organisatsioone oli sõjajärgses Eestis kümneid. Isamaalise kasvatuse saanud noortele oli uus võim võõras, uued sümbolid ja propaganda vastuvõetamatudVaata siit
Nõukogude okupatsioon. Taasiseseisvumine
1944. aastal vahetas Eesti taas peremeest... Nõukogude okupatsioonist, vastupanuliikumisest ja taasiseseisvumisest 1991. aastal. Saatejuht on Mart Laar, esinejaiks Vello Salo ja Enn Tarto.Vaata siit
Kuula
Eesti lugu
Paadipõgenemine Teise maailmasõja aegsest paadipõgenemisest läände räägib Tartu Ülikooli VEUK teadlane Kaja Kumer-Haukanõmm.Saate toimetaja ja küsitleja on Piret Kriivan. 70 aastat tagasi 1944. aasta suvel ja sügisel põgenesid Eestist pealetungiva punaarmee eest läände kümned tuhanded eestlased.
Kuula siit
Avalik vägivallatu vastupanu
Viktor Niitsoo: "Eesmärk oli paljastada süsteemi, näidata maailmale, et toimub pidev inimõiguste rikkumine, eestlaste rahvuslike õiguste rikkumine; eesmärk oli tüli majast välja viia." Neljas saade Nõukogude võimu vastasest võitlusest keskendub 1970.-1980ndaile aastaile.Kuula siit
Vastupanu okupatsiooni esimestel aastatel
Esimeses vastupanuliikumise saates on jutt Nõukogude okupatsiooni 1940. aastast ja esimestest aastatest pärast teist maailmasõda.Kuula siit
Vastupanuliikumine pärast sõda
Ajaloolane ja vabadusvõitleja Viktor Niitsoo räägib noorteorganisatsioonide tegevusest sõjajärgses Eestis. Saame teada, kuidas alustasid Mart Niklus, Enn Tarto, Jaan Isotamm ja teised vabadusvõitlejad.Kuula siit
Loe
Tuna
Ivi Tomingas: “Suur põgenemine 1944" Põgenemine läheneva Punaarmee eest algas juba suvel 1944, haripunkti saavutas aga 19.–23. septembril, sest 17. septembril andis Saksa väejuhatus käsu Baltimaadest taanduda.Loe siit
Tuna
Kaja Kumer-Haukanõmm: “1944. aasta suur põgenemine ja eliidi lahkumine Eestist” Kõneks oleva teema puhul kaks olulist üldist tahku, mis eristuvad senikirjutatu ja uute uurimistulemuste vahel: esiteks tõik, et 1944. aasta sügisel põgenes Läände ligi 70 000 eestlast ning teiseks on nii mälestustes, meedias, kuid ka erialases kirjanduses levinud arvamus, et sõjakeerises sattus Eestist Läände eelkõige eliit. Siinse artikli eesmärgiks ongi anda lühike ülevaade, mida uut on viimasel kümnendil arhiividest leitud ning selgunud nende kahe seisukoha osas.Loe siit
Eesti Sõjamuuseum
Näitus "Suur põgenemine 1943-1944" Oldi kindlad, et see on ajutine minek; Lääneriigid ei jäta Eestit Nõukogude Liidu meelevalda ja varsti – vahest juba uuel kevadel, kui mitte veelgi varem – on tulek tagasi. Kojujäänud naabritega lepiti „asjad kokku”, vara jäeti nende juurde hoiule ja asutigi teele. Lahkumisotsust lükati sageli viimase hetkeni edasi. Info põgenemisvõimaluste kohta liikus suust-suhu, sageli mindi randa paati ootama ka kuulujuttude baasil või lihtsalt hea õnne peale. See omakorda tähendas, et paljudel soovijatel põgenemine ebaõnnestus ja tuli pöörduda koju tagasi.Loe siit
"Lahkuma sunnitud: 1944. aasta suur põgenemine läände."
Raudse eesriide taha jäid põgenike sugulased ja tuttavad, kes jäid lähedastest lahutatuks aastakümneteks. Teise maailmasõja poliitilised tagajärjed lõppesid Balti rahvaste jaoks alles iseseisvuse taastamisega 1991. aastal.Loe siit