81 AASTAT 1944. a. SUURPÕGENEMISEST
“PISARATE PAAT”, TALLINN
Tammsaare park, 20-21. September 2025
1944. aasta sügisel lahkus Eestist ligikaudu 80 000 inimest, põgenedes sissetungiva
Nõukogude armee eest. Paljud ei jõudnud kunagi sihtkohta. Üle tormise Läänemere
mindi nii suurte laevade kui ka väikeste kaluripaatidega, riskides elu ja tervisega.
Rootsi jõudis umbes 32 000, Soome kaudu veel 7 000 ja Saksamaale ligi 40 000
eestlast. Seda lahkumislainet tuntakse ka paadipõgenemisena. Pääsemine tähendas
vabadust, kuid ees ootas raske elu pagulaslaagrites ja uus algus võõral maal.
Installatsioon „SUUR PÕGENEMINE- PISARATE PAAT“
1944. a PAADIPÕGENIKE MÄLESTUSEKS
1944. a lahkunud paadipõgenike mälestusinstallatsiooniks on üksik purjekas, mis on
teel kas Soome, Rootsi või Saksamaale. Väikesel purjekal heisatud „Pisarate puri“,
mida illustreerib pilt tüdrukust paadisilla koos väikese koera ja Lutheri
vineerkohvriga. Tüdruk vaatab igatsedes oma mahajäetavat kodumaad. Nagu ikka,
on purjekas täitunud „pisaratega“.
Installatsioonis kasutatud purjekas ja pilt on illustratiivse tähendusega.
Algne idee: MTÜ Inimõiguste Instituut /Aet Kukk
Purjekas: Viimsi Rannarahvamuuseum
Sõda ja okupatsioon katkestas paljude lapsepõlve järsult. Kodud, aiad, mängupaigad
ja lähedased tuli maha jätta ning lahkuda tuli sageli vaid vähese varaga, mis mahtus
tihtipeale Lutheri vineerkohvrisse, teadmata, kas kodumaale saab kunagi naasta.
Viimased laevad viisid üle mere tundmatusse, jättes maha kõik tuttava ja armsa. See
lahkumine tähendas kaotust ja valu, kuid samas algas võõrsil uus teekond – raske,
aga täis lootust.
Paguluses tuli otsida elatist, õppida ja kohaneda, kuid mälestused lapsepõlvest ja
kodust jäid alati südamesse. Just need mälestused said jõuallikaks, millest sündis
loovus ja kindel tahe säilitada oma identiteet ning hoida elus unistus Eestist.
Sõja ja okupatsiooni keerises lahkus Eestist kümneid tuhandeid inimesi. Sageli on
räägitud eliidi põgenemisest, kuid tegelikult olid enamik lahkujatest talupojad, kalurid
ja lihttöölised. Ühes paadis või laevas olid kõrvuti nii haritlased kui ka tavalised pered
– kõiki ühendas hirm tuleviku ees ja lootus vabadusele.
See polnud ainult eliidi teekond, vaid rahva ühine katse pääseda. Võõrsile jõudsid
need, kellel õnn ja juhus andsid võimaluse. Paljud jäid teel, paljud repatrieeriti tagasi.
Kuid need, kes jäid, rajasid uuel maal elu ja andsid tunnistust, et suur põgenemine
oli eelkõige rahva lugu.
KUHU PÕGENETI:
Põgenike haripunkt saabus 15.–30. septembril 1944, kui rinne Eestile lähenes ja
lahkumine muutus massiliseks. Levinud arvamus, et läände jõudis peamiselt eliit, ei
vasta tegelikkusele – põgenike seas oli inimesi kõigist ühiskonnakihtidest. Põhiliselt
lahkuti Põhja- ja Lääne-Eestist ning saartelt, osa suundus meritsi Rootsi ja Soome,
teised alustasid teekonda Saksamaa poole. Paljud aga sunniti Lätist ja Leedust
kodumaale tagasi pöörduma.
Kes laevale pääses, sõltus juhusest, seisusest ja varanduslikust olukorrast – iga
pääsemine oli õnnelike kokkusattumuste tulemus.
“PÕGENEMINE ARVUDES” Eesti Mälu Instituudi portaalis
Eesti Mälu Instituut on loonud andmebaasi, kuhu on kogutud juba umbes 65 000
sõjapõgeniku andmed. Seal on kirjas nende sünni- ja lahkumiskohad,
põgenemisteekonnad ning sihtriigid. Andmebaas ja kaardid aitavad mõista, kuidas
eestlased hajusid üle maailma ja millised olid nende edasised saatused.
See on mälestus ja tunnistus rahva suurimast lahkumisest – lugu, mis ühendab
isiklikud traagilised kaotused ja rahva ühistunde võõrsil.
Vaata Lisa
Andmebaas
LUTHERI VINEERIST KOHVER
20. sajandi algusest tegutses Eestis ettevõte Lutheri vineeri- ja mööblivabrik, mille
suurimaks toodangu edasimüüjaks oli Briti ettevõte Venesta. Lutheri vabriku toodangu hulgas olid
kübarakastid, käekotid, kohvrid, mida turundati kui kergeid, kuid tugevaid tooteid
ning mille valik oli lai.
1920.–1930. aastatel püüdis Luther kujundada reisimisharjumusi, propageerides väiksemat ja kergemini käsitletavat pagasit. Lennu- ja autoreiside populaarsuse kasvades rõhutas ettevõte vineerist valmistatud kompaktsete kohvrite eeliseid – kerget, kuid vastupidavat materjali. See peegeldas laiemat suundumust praktilisema ja kaasaskantavama pagasi poole, mis tegi reisimise kiireneva tehnoloogiaajastu tingimustes mugavamaks.
Lutheri uuenduslik lähenemine lõi uusi standardeid pagasidisainis, vastates ajastu reisijate muutuvatele vajadustele ja aidates kaasa kerge ja tõhusa reisivarustuse arengule.
TEISED EESTIS ASUVAD MÄLESTUSMÄRGID
Puise
Läänemaal Puise rannas, Seaküla Simsoni valmistatud skulptuur kujutab mere
poole sammuvat ema, kel ühes käes väike reisikott ja teise käe otsas mängukaruga
tütar.
Tallinn, Paadipõgenike mälestuskivi, Vanalinn, Harju tänava haljasala.
Pärnus avati suurpõgenemise mälestusmärk
Haapsalu, Rannarootsi muuseumi ees.
Läänemaal avati paadipõgenike mälestusekspronksskulptuur
Loe lähemalt
Läänemaal Puise rannal avati 19. septembril mälestusmärk paadipõgenikele.
Loe lähemalt
Leia kaardilt
Tallinn
Leia kaardilt
Pärnu, “Puudutus”
Loe lähemalt
Suurpõgenemise Pärnu mälestusmärk lohutab ja õpetab
Loe lähemalt
Kunstnik Elo Liiv
Leia kaardilt
Haapsalu
Rannarootsi Muuseum
Haapsalus avati rannarootslastest paadipõgenike mälestusmärk
Loe lähemalt
Vaata
"Tuleme varsti koju"
Mida tähendab lapsele see, kui ta peab kodust lahkuma, sest kodumaa on sõtta kistud ja perekond hädaohus? Mis tunne on jätta maha kõik lähedased ja kõik omane? Lugu Eesti lastest, kes põgenesid 1944. aastal Eestist. Põgenikelaagris elanud ja laias maailmas laiali pillutud eestlased meenutavad oma minevikku, uue eluga kohanemist, kokkuhoidmist, raskustega toime tulekut. Nad suutsid säilitada rahvustunde ja optimismi ning rajada endale uue elu.
Vaata siit
Ülemere meenutusi
1944.a. põgenemine. Kodumaalt lahkumise erinevaid teid ja ohte meenutavad Arvo Horm, Heinrich Mark, Johannes Mihkelson.
Saatejuht on Mati Talvik. Intervjuud salvestati 16.10. - 03.11.1989.a. Rootsi Kuningriigis
Vaata siit
Noorte vastupanu
Koolipoiste ja -tüdrukute põrandaaluseid organisatsioone oli sõjajärgses Eestis kümneid. Isamaalise kasvatuse saanud noortele oli uus võim võõras, uued sümbolid ja propaganda vastuvõetamatud
Vaata siit
Nõukogude okupatsioon. Taasiseseisvumine
1944. aastal vahetas Eesti taas peremeest... Nõukogude okupatsioonist, vastupanuliikumisest ja taasiseseisvumisest 1991. aastal. Saatejuht on Mart Laar, esinejaiks Vello Salo ja Enn Tarto.
Vaata siit
Kuula
Eesti lugu
Paadipõgenemine
Teise maailmasõja aegsest paadipõgenemisest läände räägib Tartu Ülikooli VEUK teadlane Kaja Kumer-Haukanõmm.
Saate toimetaja ja küsitleja on Piret Kriivan. 70 aastat tagasi 1944. aasta suvel ja sügisel põgenesid Eestist pealetungiva punaarmee eest läände kümned tuhanded eestlased.
Kuula siit
Avalik vägivallatu vastupanu
Viktor Niitsoo: "Eesmärk oli paljastada süsteemi, näidata maailmale, et toimub pidev inimõiguste rikkumine, eestlaste rahvuslike õiguste rikkumine; eesmärk oli tüli majast välja viia." Neljas saade Nõukogude võimu vastasest võitlusest keskendub 1970.-1980ndaile aastaile.
Kuula siit
Vastupanu okupatsiooni esimestel aastatel
Esimeses vastupanuliikumise saates on jutt Nõukogude okupatsiooni 1940. aastast ja esimestest aastatest pärast teist maailmasõda.
Kuula siit
Vastupanuliikumine pärast sõda
Ajaloolane ja vabadusvõitleja Viktor Niitsoo räägib noorteorganisatsioonide tegevusest sõjajärgses Eestis. Saame teada, kuidas alustasid Mart Niklus, Enn Tarto, Jaan Isotamm ja teised vabadusvõitlejad.
Kuula siit
Loe
Tuna
Ivi Tomingas: “Suur põgenemine 1944"
Põgenemine läheneva Punaarmee eest algas juba suvel 1944, haripunkti saavutas aga 19.–23. septembril, sest 17. septembril andis Saksa väejuhatus käsu Baltimaadest taanduda.
Loe siit
Tuna
Kaja Kumer-Haukanõmm: “1944. aasta suur põgenemine ja eliidi lahkumine Eestist”
Kõneks oleva teema puhul kaks olulist üldist tahku, mis eristuvad senikirjutatu ja uute uurimistulemuste vahel: esiteks tõik, et 1944. aasta sügisel põgenes Läände ligi 70 000 eestlast ning teiseks on nii mälestustes, meedias, kuid ka erialases kirjanduses levinud arvamus, et sõjakeerises sattus Eestist Läände eelkõige eliit. Siinse artikli eesmärgiks ongi anda lühike ülevaade, mida uut on viimasel kümnendil arhiividest leitud ning selgunud nende kahe seisukoha osas.
Loe siit
Eesti Sõjamuuseum
"1944NDA AASTA PÕGENEMINE JA SHETLANDI SÜSTIK"
1951. aasta ÜRO põgenikekonventsiooni kujundajad 2017
1944. aasta põgenemine Eestist ja Shetlandi bussi nimelised operatsioonid Teise maailmasõja ajal on Euroopas laiemalt üsna vähetuntud sündmused, ometi on nad mõjutanud ja kujundanud olulisel määral Euroopa ajalugu. Hinnanguliselt põgenes 1944. aastal 80 000 eestlast teise nõukogude okupatsiooni eest (ligikaudu 6-8 % neist hukkus teekonnal) . Shetlandi bussi abil liikusid aga sajad agendid ja pagulased Shetlandi, Šotimaa ning Saksamaa poolt okupeeritud Norra vahet. Sündmusi ühendab tahe põgeneda ja võitlus totalitaarsete režiimide vastu.
Loe siit
"Lahkuma sunnitud: 1944. aasta suur põgenemine läände."
Raudse eesriide taha jäid põgenike sugulased ja tuttavad, kes jäid lähedastest lahutatuks aastakümneteks. Teise maailmasõja poliitilised tagajärjed lõppesid Balti rahvaste jaoks alles iseseisvuse taastamisega 1991. aastal.
Loe siit